Järgmine hommik

Õnnelikult Tallinnas tagasi. Uskumatult väsitav eilne oli.
Phuketilt tagasitulek nägi välja umbes nii. Kell 6 oli äratus, et hommikul jõuaks selle lahja kohvigi juua - parem ikka kui üldse mitte midagi. Takso pidi järgi tulema 6:45 paiku. Ja selleks ajaks kui oma kohvritega välja läksime, oli juba ootamas. Lennujaama oli sealt ~1h teekond autoga (ca. 50 km).
Lend pidi väljuma 10:45 ja mingil imelikul põhjusel taksojuht kihutas, tunne oli nagu kell 7 või kell 8 läheks lennuk. Kiirusepiirang 50 km/h - milleks reeglid Tais? Pidevad jooned, ristmikud? Kellele neid vaja :) Pealtnäha tagasihoidlik Toyota minibuss muutus lausa ise lennukiks(ei usuks muidu et see üldse suudab 100-120 km/h sõita). Aga siiski jõudsime kohale ja tervelt, korraliku ajavaruga ligi 2h.
Ega seal lennujaamas väga midagi teha polnud ja oligi lihtsalt niisama passimine.
Ja nagu ikka, kui juba tahaks koju ja on ümberistumisega lend (üliväikse ajavaruga 1h kahe lennu vahe), siis selgus juba lennukis istudes, et lend lükati edasi 30 minutit. Seega vähenes ajavaru Moskvas veelgi.
Pikk lend Phuketist Moskvasse kestis ligi 10h. Oli see vast katsumus... Airbus 330-300, sama, mis meid sinnagi viis oli endiselt sama ebamugav ja istmete vahel vähe ruumi. Kui keegi peaks veel pikki otsi lendama, siis igaljuhul üritage võtta Comfort või Business Class(pileti hinnale lisab erineva info järgi umbes 100$), vähemalt on ruumi. Meil oli siiski Economy, kuna ei mõelnud sellele õigel ajal.

Aga kas ikka võtta Comfort või Business, kui kunagi ei saa kindel olla, et lennukis pole väikseid lapsi? :) Tihti võetakse ka lastega just Comfort Class.
Terve lennuki peale oli vähemalt kaks-kolm imikut. Üks oli lennuki eesotsas, teine meie lähedal keskel ja üle lennuki oli ka natuke suuremaid.
Ja vahelduva eduga siis lapsed karjusid TUNDE järjest. Üks vapper isa või lihtsalt reisija, kes transportis väikest last, nägi ikka väga kurja vaeva, et last maha rahustada...
Kõrvaklapid(ekstreemselt mürasummutavad) või kõrvatropid peaks olema lennuki standardvarustuses. Või siis pikal lennul vähemalt kindlasti kaasas.
Lastekisa ei saanud pahaks panna, küll aga muutus lennukis õhkkond üsna pingeliseks, kui meie selja taga istunud keevavereline (pealtkuuldud jutu järgi Iisraelist) meesterahvas närvi läks ja üle lennuki karjuma hakkas, et tema tahaks magada ja mõned krõbedad kommentaarid laste kohta. Siia ei hakka seda kirjutama, sest trükimusta ei kannata..
Õnneks olukord rahunes, sest kaasreisijad üritasid korda mööda lapsi rahustada ning lisatekkidesse mähituna jäi üks neist vähemalt paariks tunniks magama.

Pikk lend selja taga, tuli Moskvas jooksujalu lipata järgmisele lennule, ca. pool tundi oli aega ning õnneks jõudsime ka peale.
Lennukiks seekord oli Venemaa oma toodang Sukhoi Superjet 100, mis oli taas uus ja huvitav kogemus.
Lennuk nagu lennuk ikka, aga oli vist manuaalkäigukastiga? :) Kui õhku tõusis, siis mootorite heli oli täpselt taoline, nagu autol käiguvahetusel.
Aga lend ise oli sujuv ja käis üsna kiirelt. Lendaks teinekordki...

Seiklusterikas päev lõppes sellega, et väikese ajavaru tõttu lendude vahel jäid meie kohvrid kadunuks, kuid selgus, et need jõudsid vähemalt Moskvasse ja sealt saadetakse järgmise lennuga Tallinnasse.

Aga hea on olla kodus tagasi... Kui nädala pole korralikku kohvi saanud.

Peagi lisandub siia ka natuke pilte ja võib-olla ka videomaterjali...