laupäev, 28. mai 2016

Järgmine hommik

Õnnelikult Tallinnas tagasi. Uskumatult väsitav eilne oli.
Phuketilt tagasitulek nägi välja umbes nii. Kell 6 oli äratus, et hommikul jõuaks selle lahja kohvigi juua - parem ikka kui üldse mitte midagi. Takso pidi järgi tulema 6:45 paiku. Ja selleks ajaks kui oma kohvritega välja läksime, oli juba ootamas. Lennujaama oli sealt ~1h teekond autoga (ca. 50 km).
Lend pidi väljuma 10:45 ja mingil imelikul põhjusel taksojuht kihutas, tunne oli nagu kell 7 või kell 8 läheks lennuk. Kiirusepiirang 50 km/h - milleks reeglid Tais? Pidevad jooned, ristmikud? Kellele neid vaja :) Pealtnäha tagasihoidlik Toyota minibuss muutus lausa ise lennukiks(ei usuks muidu et see üldse suudab 100-120 km/h sõita). Aga siiski jõudsime kohale ja tervelt, korraliku ajavaruga ligi 2h.
Ega seal lennujaamas väga midagi teha polnud ja oligi lihtsalt niisama passimine.
Ja nagu ikka, kui juba tahaks koju ja on ümberistumisega lend (üliväikse ajavaruga 1h kahe lennu vahe), siis selgus juba lennukis istudes, et lend lükati edasi 30 minutit. Seega vähenes ajavaru Moskvas veelgi.
Pikk lend Phuketist Moskvasse kestis ligi 10h. Oli see vast katsumus... Airbus 330-300, sama, mis meid sinnagi viis oli endiselt sama ebamugav ja istmete vahel vähe ruumi. Kui keegi peaks veel pikki otsi lendama, siis igaljuhul üritage võtta Comfort või Business Class(pileti hinnale lisab erineva info järgi umbes 100$), vähemalt on ruumi. Meil oli siiski Economy, kuna ei mõelnud sellele õigel ajal.

Aga kas ikka võtta Comfort või Business, kui kunagi ei saa kindel olla, et lennukis pole väikseid lapsi? :) Tihti võetakse ka lastega just Comfort Class.
Terve lennuki peale oli vähemalt kaks-kolm imikut. Üks oli lennuki eesotsas, teine meie lähedal keskel ja üle lennuki oli ka natuke suuremaid.
Ja vahelduva eduga siis lapsed karjusid TUNDE järjest. Üks vapper isa või lihtsalt reisija, kes transportis väikest last, nägi ikka väga kurja vaeva, et last maha rahustada...
Kõrvaklapid(ekstreemselt mürasummutavad) või kõrvatropid peaks olema lennuki standardvarustuses. Või siis pikal lennul vähemalt kindlasti kaasas.
Lastekisa ei saanud pahaks panna, küll aga muutus lennukis õhkkond üsna pingeliseks, kui meie selja taga istunud keevavereline (pealtkuuldud jutu järgi Iisraelist) meesterahvas närvi läks ja üle lennuki karjuma hakkas, et tema tahaks magada ja mõned krõbedad kommentaarid laste kohta. Siia ei hakka seda kirjutama, sest trükimusta ei kannata..
Õnneks olukord rahunes, sest kaasreisijad üritasid korda mööda lapsi rahustada ning lisatekkidesse mähituna jäi üks neist vähemalt paariks tunniks magama.

Pikk lend selja taga, tuli Moskvas jooksujalu lipata järgmisele lennule, ca. pool tundi oli aega ning õnneks jõudsime ka peale.
Lennukiks seekord oli Venemaa oma toodang Sukhoi Superjet 100, mis oli taas uus ja huvitav kogemus.
Lennuk nagu lennuk ikka, aga oli vist manuaalkäigukastiga? :) Kui õhku tõusis, siis mootorite heli oli täpselt taoline, nagu autol käiguvahetusel.
Aga lend ise oli sujuv ja käis üsna kiirelt. Lendaks teinekordki...

Seiklusterikas päev lõppes sellega, et väikese ajavaru tõttu lendude vahel jäid meie kohvrid kadunuks, kuid selgus, et need jõudsid vähemalt Moskvasse ja sealt saadetakse järgmise lennuga Tallinnasse.

Aga hea on olla kodus tagasi... Kui nädala pole korralikku kohvi saanud.

Peagi lisandub siia ka natuke pilte ja võib-olla ka videomaterjali...






neljapäev, 26. mai 2016

Viimane õhtu seitsme maa ja mere taga

Viimane õhtu soojal maal ning aeg kirja panna kokkuvõte...

Kes otsib ehtsat puhkust SOOJAL maal, seda siit ka saab. Soe ei ole siin maikuus mitte meie mõistes 20 kraadi ringis, vaid temperatuurid algavad 30-st kraadist. Päeval on üsna tavaline, et on 33-40 kraadi. Kes nüüd mõtleb, et mis see 30+ kraadi ära ei ole, siis eksib... Eestis paar üksikut suvepäeva, kus temperatuur jääb 30 kraadi ringi pole selle palavuse kõrval midagi. Siin muudab asja tohutu suur õhuniiskus, mis ilmateate järgi on vähemalt 75% ja rohkem.
Kes tahab teada, mis tunne on sellise palavuse käes olla, siis eelis on nendel, kel on maalapp ja kasvuhoone. Kastke hommikul taimi ning pange siis päikesepaistelise ilmaga kasvuhoone uksed ja aknad kinni ning minge ise paari tunni pärast sisse ja tehke näiteks paarkümmend kükki või proovige seal paar tundi järjest vastu pidada.
Tegelikult harjub sellega siin koha peal üsna kiiresti ning väga hull enam ei tundugi. Kõige hullem oli see ehmatus lennujaamast välja astudes...

Kui hotelli rõdul viibida ja konditsioneeriga tuppa pärast minna (23 kraadi peale reguleeritud), siis õuest sisse tulles tundub nagu oleks külmkappi või jääkambrisse astunud.

Tailased ise on valdavas enamuses üsna sõbralikud, soojad ja toredad ning ka külalislahked. Restoranide töötajad (enamik neist) on valmis kasvõi pea peal seisma, et sa just nende söögikohas peatuksid. Ja jootraha hinnatakse ka igal pool. Isegi selle 20 bahti üle (meie rahas 50 eurosenti) ollakse üliõnnelikud.
Hinnatase on nii ja naa. Kui väga ringi jalutada ei viitsi, siis on hinnad samad või ainult natukene odavamad nagu Eestis.
Tänaval pakutavat toitu tasub kindlasti proovida, sest võib saada unustamatuid maitseelamusi ja seda positiivses mõttes. Siiani tulevad neelud nende grillvarraste peale, mida ühes väikses "grillputkas" pakuti.
Terve reisi (st. 10 päeva jooksul) ei ole siinne toit põhjustanud kummalgi mitte ühtki tervisehäda.
Oleme joonud nii jääga kokteile, söönud turul, restoranides ning ostnud ka tänavalt täiesti suvalistest kohtadest, kus kõrval vedeleb rämpsu ja kanalisatsioonihais rentslist tungib ninna.

Kel väga nõrgad närvid puhtuse koha pealt, siis Phuket pole selline koht, kus seda ilu taga ajada :) Looduslikult on küll palmid ja rohkelt taimi ja muud troopilist loodust, kuid siinsete elanike mõtlemine on ikka umbes selline, et kõik mis käest kukub see sinna ka jääb. Prügikaste on väga vähe.
Linn on täielikult autostunud ja eriti palju on rollereid ja mootorrattaid, rohkelt liigub minibusse ja tuk-tuk'e. Jalutada linnas on väga keeruline, sest kõnniteid on ka vähe. Tundub harjumatu, kuid kõige turvalisem on kõndida keset sõiduteed - jalakäijatega arvestatakse ning kõik juhid hoiavad laias kaares kõrvale. Kui isegi õnnestub leida mõni kõnniteejupp, siis see on kas igasugust laga täis, või ripuvad peakohal särisevad elektrijuhtmed (meeletus koguses) ning keskrtteab palju seal volte ja ampreid sees on. Õhtul ringi jalutades on iga posti otsas särinat kuulda.

Spetsiaalselt turgudele pole vaja sõita, kui just melust ei taha osa saada. Kogu sama kaupa leiab ka linnatänavatelt. Nii teeäärsetest putkadest kui ka väiksematelt turuplatiselt, mida on siin Kata kandis üsna mitu. Kaup on enamvähem sama ning ka hinnad. Tingida saab ja peabki!

Kindlasti tasuks Taisse tulles võtta kiirkaatritega reis PhiPhi saarele, võimalus on võtta ka pakett kõigi saarte külastusega. Elamus garanteeritud (päiksepõletus võib-olla ka :-)...

Tegelikult ikka olen väga rahul reisiga. Tagasi mingil ajal kindlasti. Kuid siis ilmselt veidi leebemal aastaajal. Päris mitmed päevad on siin kulunud lihtsalt niisama ajaveetmisele kohapeal, sest on pilves või on äikesetorm ning kuna jalutamisvõimalused on üsna piiratud ning ka troopiline vihm koos megatuulega pole just väga meeldiv, siis tulebki hotellis aega viita :)

10 päeva jäi tegelikult väheks just seetõttu, et päris mitu päeva järjest sadas ning päikest neil päevil ei näinudki...

Aga tegelikult, võib soovitada küll!

Riikka täiendab varsti omalt poolt ka, pilte ei viitsi otsida, aeg asju pakkima hakata...

teisipäev, 24. mai 2016

Tai marketid by Riikka (inimene kes ei kannata shoppamist üldse)

Kuna väljas lajatab vihma ja tormab, on aeg kirja panna siis ka lõpuks Tai Marketite kogemus.

Pühapäeval sai siis käidud Phuket Weekend Marketil. Pm aja ja raha raiskamine. Takso hotellist ja tagasi läks maksma 1200Bh + 100 tipiks, kuna sama autojuht tuli meile kahe tunni pärast järgi.
Ootused oli suured, kuna igal pool kiidetakse seda kui ehtsat elamust ja ehtsa Tai toidu mekat.
Tegelikkus oli aga see, et seal oli täpselt sama kaup, mis ka n Kata ranna ümbruses õhtuti ja ka hinnad ei erinenud kohapealsest, lisaks suhtuti sinusse kui turisti, kel pappi nagu muda ja tingida ei saanud väga. Vaatad pükste hinda, mida osta tahaks 150Bh ja siis tuleb müüja juurde ja ütleb, et teeb special hinna ainult mulle.... ootusärevus.... 150Bh?!? 
Kata ranna müüjatega annab läbirääkimisi vähemalt pidada niivõrdkuivõrd.
OK arusaam, et kaup on täpselt sama kogu suure turu peale, sai lõplikult villand ja suundusime söögi poole peale, mis sissekäigust asub kõik ühes paremat kätt.
Aaa alguses sattusime sushi leti juurde, enne turu läbi käimist, siinne sushi on väga magus. Ei taha väga teada, kui palju suhkurt nad riisi sisse panevad, ei olnud meeldiv vahepala.
Niisiis, palju kiidetud Weekend marketi ehtne Tai maitseelamus.... Really? Aroomid ebameeldivad, kohutavalt palav ja toit... mitteaktsepteeritav.  Hiidkrevetid olid maitsetud ja üle küpsetatud, kalmaar oli nii kummine, et isegi hambad ei tahtnud läbida seda ning samuti maitsetu. Kusjuures järjekorras sai tükk aega oodatud. Ning toit ei olnud ka väga palju odavam kui meie oma rannas Katas.
Söögiisu läks pikaks ajaks ära.
Seega, Weekend Marketile võivad minna need, kes ei tee toidul vahet ja savi, mis söövad, peaasi et hamba all ei karju. Samas on see Market vägagi sobiv neile, kes tahavad endale guccimucci-armani ja teisi üheks-korraks-selga-kvaliteediga T-särke ning fake käekotte, millede ees on suur silt: 1250Bh Original not fake :D :D :D
Samas leiab seda kõike ka siin samas Kata Beachil, pole vaja aega Phuketisse sõitmisele kulutada.

Eile oli õhtul hea jahedam ilm ja tegime pikema tiiru mööda Katat. Algne plaan oli minna jäätist lihtsalt sööma :D No teretore, avastasime siitsamast, u 15-20 minutilise jalutuskäigu kauguselt hotellist, samasuguse turu :D Aadressi ei silmanud kusagil, aga ju see Kata Beach Marketit kusagilt otsast sisaldab. Turu ees tänaval on sellised tegelased, mööda neist just vaadata ei ole võimalik.


Esiti jäi silma siinsel turul see, et siin on müügil ka maitseaineid, mida n Weekend Marketilt ei leidnudki. Ning siinsel turul on võimalik isegi hinna üle kaubelda. PS turg pannakse kinni 21st, seega paraku tänu hilisele saabumisele, ei näinud kõike, mis siin pakutakse. Silma see eest jäid toidupoolel suured tervelt küpsetatud kalad, mida täna on plaan proovima minna, kui ilm vähegi lubab.

Sai proovitud ranna baaris grillitud haugi... ok tglt oli küll hai, aga maitses kui haug. Seega kõik, kes on söönud Haugi teavad kuidas maitseb hai :D või saime me haledalt tünga

Palju on räägitud, et Tais on kohutavalt sääski. No me olema vaid mõnda üksikut näinud. Muideks, siinsete sääskede hammustusi pole tunda, hiljem lihtsalt tõded (kui ollakse minusugune sääsemagnet), et näed välja kui dalmaatslane. Heigol ei ole absoluutselt mitte ühtegi hammustust, minul see eest hammustused punase-lilla-sinisekirjud ja läbimõõdult kuni 5cm, no ma räägin, dalmaatslane. Jumal tänatud, et ma harjumusest igale poole Sterilliumi kaasa tassida, selle kaasa võtsin. Vähemalt veidikeseks ajakski leevendab seda põletavat sügelust, nagu päikesepõletusest veel vähe oleks.
Eile oli üle mitme päeva taas päikeseline päev ja sai seda kasutatud. Mingi ime läbi suutsin ma selja ära põletada ja veel eriti huvitavalt, tattoo kohal ülaseljal on valge laik (Y)

Aaaaaa, mis just meelde tuli. Eile õhtul hotelli tagasi jalutades tekkis peale jäätist tavapärane soolase isu. Võtsime siis suvalisest tänavagrillijalt 2 varrast (suht hellaks halva toiduga muutunud ja rohkem ei riskinud) ja no däääääm ja tärntärntärn... PARIM, mis siiani saanud, tõesti see tegelane oskab oma toitu grillida. Hiidgrevetid olid mõnusad mahlased ja parajalt sweetchillised, ning isegi kana ei suutnud peeti keerata :D ka see oli suussulav. Kogu Tais veedetud aja jooksul, oli see kõige parem söök, mis üldse saanud.

pühapäev, 22. mai 2016

Vahekokkuvõte hindadest


Vihmane hommik või siis juba lõuna hotellirõdul...

Nagu juba mitmel pool räägitud, siis kohati on Tais väga odav, eriti mis puudutab sööki ja jooki. Siiski mitte nii odav igal pool. Randade ja hotellide läheduses on kõik loomulikult kallim ning hinnatase on üsna sarnane Eestiga. Kurss on hetkel ca. 38,5-40B 1€ kohta ning enamikes ette juhtuvates söögikohtades jäävad praehinnad mõnesaja B ringi. Kiire arvutus näitab, et suvalises kohas tuleb ühe portsu eest välja käia u. 3-10€. Mis tegelikult Eestiga võrreldes pole üldse palju - minnes meil välja sööma on tavaline ikka, et prae hinnad algavad 10-st eurost. Enamasti on ikka rohkem. Väga harva jääb Eestis kahekesi arve alla 20€.

Eile võtsime rannabaarist vürtsikat kohalikku Tai suppi mereandidega ning oli päris huvitav kogemus. Suu õhetas pärast veel tükk aega. Kuid oli väga maitsev. Tellides küsiti kas teha taipäraselt vürtsikas, või siis mitte nii väga. Riikka tellis omale taipärase ning mina keskmise. Võrreldes tundus, et polnud väga vahet :) Päris tuline oli ikka.

Kui ajada taga just odavust, siis saab kõhu täis(kui hästi otsida, saab peaaegu igalt tänava nurgalt grillitud mereande, riisi ja nuudleid) ka mõnekümne bahtiga, kuid see eeldab tohutus ja lämbes palavuses kilomeetreid mööda linna ringi jalutamist - päeval on enamik odavamatest kohtadest suletud ning lõpptulemus on ikka vahemaandumine mõnes konditsioneeritud ja natukene kallimas paigas.

Kohalikku ja tõesti meie mõistes odavat toitu saab ikka siis kui juba pimedaks läheb. Õhtuti kogu linn justkui ärkab.

Ahjaa, kokteile ilmselt ei tasu väga tellida(või siis tuleb ise juures olla ning vaadata, mis sinna sisse pannakse), mis sest et on odavad(st. odavamad kui Eestis). Tellisime prooviks ühest õhtusest BBQ söögikohast kaks Long Island'it ning see mis lauda toodi, seda küll ei meenutanud. Oli küll külm ning jääga kokteil millestki, kuid Long Island see küll ei olnud. Õlu oleks olnud kindla peale minek.

Õhtusöök kokku kahe peale (4 grillvarrast - krabi, teod, krevetid, kokku 480B) + 2 Long Islandit, maksis mälu järgi 640B, mis meie rahas on 15-16€.

Pärast ostsime veel kaks "praetud" jäätist(üks maksab 80 bahti, ehk siis ca. 2€) ühest lähedalasuvast putkast. Seekord passioniviljast ja taaskord suurepärane maitseelamus.

Täna õhtul on plaanis minna kohalikule turule, mis ongi lahti ainult nädalavahetusel ning ilmselt selle õige Tai toidu ja kaubandusliku elamuse saab sealt kätte.

laupäev, 21. mai 2016

Tegelikult ka, kõik koerad siin on ühte tõugu, erinevus on vaid värvides ja sedagi harva. Oled näinud ühte, oled näinud neid kõiki.
Ok, ausalt tunnistades, ühte puudlimoodiasjandust nägin ka korra, ainult korra. Aga täna ühe templi hoovis oli neid korraga väga palju, mitte neid puudlihakatisi, vaid tavalisi.

Ma ei tea, mida pühamu aednikud küll mõtlesid, aga ilmselt ei olegi minusugustele asi arusaadav. Õigemini, mina nägin põõsa lõikuses vaid üht :D õnneks ei olnud ma ainus :)

Kui templitest juttu, siis mõni pilt, kus ei ole koeri, ka juurde.




Üks käik oli pähkli tööstusesse, seal sai maitstud mitme erineva maitsega pähkleid. Kõige paremad oli Tom Yum ja Seesami seemnetega. Kui me kõigele siin kohe üksnull ei tee, siis saavad ka kodused hamba verele. Selle all oleva usslohesisaliku taga on pähklipuu muide.

AAAAA never ärge võtke trippi meetehasesse. Saate kuulda, kuidas oopiumi mesi on kõige parem (ok tunnistan, maitse oli tõesti hea, vbla toime ka selline nagu kirjeldas), aga 50€ 1L mett? Jään kodumaise st Saaremaise ;) juurde. Ning kui sellega vedu ei võtnud, siis hakati lõpuks rääkima ja määriti käele mesilase-vastse-pesa?! mingitasja, pm sama mis meite emastel platsenta. Kuidas neil mesilasi jätkub kui see ära koristatakse enne? Mingil põhjusel peeti vajalikuks mainida, et Vicktoria Beckham ja Beonce kasutavad seda, et nooruslikud säilida. No johhaidiii ehk tõesti, aga no ma ei näe välja, et mul oleks 1500€ potska eest välja käia. Ilmselt olen ma üldse maailma kõige laisem inimene igasuguste kreemide ja maskide kasutamisel. Muide, see hind oli kohe kohapeal ostes, Soomes ja Usas olevat hinnad 2x kallimad :D

Koju st hotelli tagasi jõudes oli rannas ilus vaade ja sai jalutama minna, muidugi saime ka lahmaka vihma kaela, aga samuti ka krabide invasiooni linti (linti näeb kunagi hiljem). Vaja nüüd uurida, kas pruunid millamallikategelased ka kõrvetavad, kui kõrvetavad, siis võib ilmselt mõneks ajaks ookeanis ujumise ära unustada.



Oleks ma olnud Eestis, oleks ma ilmselt järgneval pildil oleva peategelase arsti juurde tassinud ja siis koju vedanud. Õnneks ei vaadatud mind kurja näoga kui ma ohkasin sel teemal :P Pildil õnnetu viga saanud kiisu Kata Point vaatepunktis. Ning njah ok, ka meist üks pilt, et keegi ei kobiseks.

Käidud sai ka Phuketi Aquariumis. Pm oleks võinud kõik eelneva ja järgneva ära jätta ja minna ainult sinna. Ja EELISTATULT siis kui elekter korralikult toimib. Koha peal olles küll ei lugenud, aga oma 3 korda oli vool ära ja päris lõpuni ei saanudki kõike vaadata. Ilmselt niiskusega andsid mingid el.juhtmed otsad, sest kärsakat oli ikkagi tunda. Poleks elekter ära läinud viimasel korral, oleks ilmselt giid pidanud meid otsima tulema, sest olime ette antud aja juba ületanud. Phuketi Aquarium on küll kordades väiksem kui Bangkoki oma, aga tunnikese oleks seal kohe kindlasti veetnud. Seal on ikka korralikud peletised, mõõdu mitte välimuse poolelt, kuigi mõne meelest ilmselt ka välimuselt :)
Nii mõnigi kala n Red Tail Sharkid, mis meil ka kodus on, olid seal u 3 korda suuremad. Va skalaarid, no nendele teeb meie paarike silmad ette ja teised väikesed oli Nemod, olen näinud suuremaid.
Ilmselgelt ei hakka ma kogu galeriid siia üles laadima, enamusel annaks kannatus otsad, aga Have a great day with that one ;)... Kahjuks mõõdupuuks ei olnud mul meeles pildistamise hetkel miskit juurde panna. Samas tžäks oleks pildil märkamatuks jäänud.

PS hotellis elavad meil sellised tegelased.






reede, 20. mai 2016

Kohalik ööelu

Täna käisime esimest korda kohalikku ööelu uudistamas. Eilselt saarteretkelt tagasi tulles jäid auto aknast mõned huvitavad söögikohad silma ning täna sai sinna jalutatud. Algul üritasime keset päeva, kuid siis õnnestus palavuse tõttu ainult lõunasöögile minna mingisse suvalisse ette jäänud kohalikku söögikohta. Sõime hiidkrevette, mis olid nagu popcorni masinas "lõhki paisutatud", sinna juurde käis pähklitega kaste ning riis. Maitse üle ei saa kurta - maitsev ning erinev eelmistest mereandidest valmistatud toitudest.
Loomulikult käib siinse toidu kõrvale ka õlu ning täna selgus, et on mingi rahvuslik püha All Saints Day, kus poodides ja söögikohtades alkoholi ei müüda.

Aga reeglid siin on ikka selleks, et neist üle astuda :) Sest kuigi polnud lubatud vist ametlikult alkoholi müüa, siis kedagi see keeld väga ei huvitanud - öeldi vaid, et pudeleid laua peale ei panda ning servereeriti jooke "salaja" leti alt, kusjuures õlu valati lihtsalt kruusi.

Õhtul, peale seda, kui olime peaaegu terve ülejäänud päeva hotelli basseini juures vedelenud ning hämaraks läks, läksime uuesti. Seekord sellisesse kohta nagu Palm Square. Pakuti kõike alates mereandidest kuni meie šašlõkilaadsete varrasteni. Valisime mereandidest kalmaarid, kaheksajalad ning krabid, lisaks võtsime prooviks ka ühe loomalihavarda. Mereannid olid vist siiani parim maitseelamus, loomalihavarras polnud suurem asi.

Ka siin oli õllega täpselt sama nagu päeval, mainiti vaid, et täna on alkoholivaba päev ning pudelid toodi paberisse pakituna ning asetati mitte lauale, vaid kõrval asuvale toolile ning plastiktopse tuli siis seal "salaja" täita :)

Jalutasime hiljem ümbruses ringi ning avastasime kohaliku surfibaari, kus sai 800-1000B eest surfata tunnikese tehismäe peal. Surfasid seal nii suured mehed kui ka päris pisikesed lapsed. Huvitav, kas Eestis ka kuskil selline koht on?




Homme on plaanis linnatuur ning ka templite ja akvaariumi külastus...

Isegi keedetud vähist on rohkem kahju by Riikka

Sai eile käidud nelja saare tripil, kuigi ei olnud 100% kindel, et see ikkagi toimub. Äratus oli kell 6:50 peale tormist ööd. Äike möllas iga sekundi tagant, rohkem valgusmängu kui müristamist- haukuv koer ei pidavat ka hammustama nagu öeldakse.
Vihma sadas samuti nagu Eestis suvel iga nädal korra, võiks tegelikult öelda, et isegi lahjem oli. Eeldan, et seda siin siiski ei nimetata massooni vihmaks.

Hommikune reis sai võetud just selleks, et ehk on õhk veidi kargem ja jahedam, no veidi oligi.
Kuigi tänu pilves taevale ei saanud selliseid piltpostkaardi fotosid, nagu kõik teavad Tai kohta, siis iseenesest oli tripp väga lahe. Sõidukiks oli suur kiirpaat. Kõik, nooremapoolsed, istusime paadi ninas lageda taeva all. Paadi boss, Susanna oli vist ta nimi, hoiatas, et ninas raputab korralikult, aga see oligi üks osa elamusest. Vanemad, enamus Saksa ja Vene daamid kupatas paadi boss aga paadis kinnise katuse all, turvalisem vist. Ma küll ei tea, kuidas nad seal hakkama said, sest diisli hais oli ikka suhteliselt võimas. Vahepeal üritasid paar Saksa daamet pausi ajal ka paadi ninna istuda, aga enne sõitu karjus paadi boss nad tagasi sisse :) Jumal tänatud, sest nende kõvahäälset jutuvada ei oleks küll suutnud kaua taluda.

Virbi näitas küll kiiruseks 40 miili tunnis, aga tunde järgi ütleks küll rohkem, mis võis olla ka petlik, kuna lained olid kohati suured ja paadike hüppas pidevalt õhku, Tivoli jeiiii :D

Me võtsime esimeseks tripiks PhiPhi erinevad saared. Üle 8h seilasime ja uurisime saari, mõned tunnid olid ettenähtud ka saartel seiklemiseks.
Lõunasöök oli tripi korraldaja poolt väga armsal saarel. Söök küll midagi erilist ei olnud, aga halb ka mitte. Kõhu sai täis. Paneeritud vaagna juures oli lootus, et pakutakse ikkagi kalmaarirõngaid ja muid mereelukaid, kuna ikkagi kalastussaar. Aga sööma hakates oli tüng suur: see, mis meenutas krabiliha oli tegelikult porgand ja kalmaarirõngaks tegelikult sibularõngas.

Lõunasöögisaar



Enne lõunat oli meil peatus, et uurida ahve ja kalu. Ärge laske end eksitada seebivahuveest, vaadake puid, seal sitsivad ahvikesed :)
Snorgeldamise pildid ja video üritan mõni teine kord lisada. Blogi jaoks on vaja ikka kõvasti monteerida ja lühendada asja.

Ühel nõmedal hetkel, kui oli ees 25 minutiline retk kolmandale saarele, tuli päike välja. Ega seal hüpleval paadil ei olnud enam võimalik päikesekaitsekreemi ju peale panna. Tänu rashguardidele meenutame me keedetud vähke vaid näost ja kintsudelt. Kui tahad teada, millised me välja näeme, osta vähk ja keeda ära, kompromiteerivaid pilte endast ei jaga :D
Enne paadisõitu sai fotograafiga pilt tehtud. Samuti nagu Türgis Delfinaariumis, aga seal anti lihtsalt ümbrikus pilt ja kui ma õigesti mäletan, maksis see 20€ ringis. Eilne pilt, mis peale sõitu anti oli aga raamitud kenasti ja maksis 200 bahti, mis siis on prostalt arvutades u 5€.


Õhtul tagasi olles, veidi kreemitades [loe: mõnuga tohutult kreemitades] ja puhates, läks kõht tühjaks. Läksime taas ranna baari, kus on head toidud ja seni ka hea teenindus. Ilmselt on seal vaid 1 äge teenindaja, see kord teda kahjuks ei olnud. Olen tähele pannud seda, et kui seal on üks korpulentne keskealine mees tööl (ei ole vormirõivais) siis on teenindus alla arvestuse. Aga ega ei taha jah rõõmsalt tööd teha, kui mingi mossis ja torssis näoga meesterahvas ringi patserdab. No HALLOOO, Tere oleks ikka viisakas öelda, mitte lihtsalt visata menüü lauale ja minema minna. See oli teine kord, kus me maksime seal täpselt esitatud arve, NO TIP. Eelmisel tipivabal korral oli ka see mossitamisekunn tööl.
Aaaaa kui menüüs on Heineken 180 bahti, siis arvel oli hinnaks 190 bahti, pm kirjutati arvele juurde, see oli esimest korda. Järgmine kord läheme sinna sööma, vaid siis kui see pisike rõõmsameelne naine tööl on, temale ei ole kahju ka tippi jätta.
Tipist veel. Eile panime tähele, et mitte keegi ei andnud autojuhile tippi, kes meid sadamasse ja tagasi hotellidesse sõidutas. Heigo pistis autojuhile 20 bahti pihku hottelli jõudes ja mehe nägu lõi särama, nagu see oleks mega suur summa tema jaoks.
Kui Eestis restoranis paar euri tippi jätta siis vaadatakse järgi näoga, enneminioleksvõinudmittejätta, aga siin ollakse 20, 40, 50 bahti üle üliõnnelikud.

Peale õhtusööki sai käidud pimedas rannas ka laineid vaatamas.



Ning ainuke viis, kuidas ma olen nõus elevante vaatama minema on allpool, mingeid elevandishõud ja elevandisõitu ei plaani, neid niigi piinatakse siin turistide meeleheaks. 

Lõpuks veel mõned paaditripi pildid saartest.



NOP lõpetuseks pilt mu jälitajast taaskord, tuli tere hommikust ütlema :D


Olgu, olgu... mõned pildid siiski ka snorgeldamisest, et oleks ootusärevust videoid oodata :D








kolmapäev, 18. mai 2016

Kaardi pealt ka, kus paikneme maakera keskel


Hommik rõdul

Nüüdseks välja puhatud ja temperatuur tundub oluliselt meeldivam, kui oli seda eile. Päikse käes on küll kõrvetav, kuid varjus puhub aegajalt jahedam meretuul ja üsna hea on.
Pagasikaalul on ka temperatuurimõõdik ja siin rõdul varjus 36+ kraadi. Telefoni ilmateade arvab umbes sama. 33 ja "feels like 40". Õhuniiskus on troopiliselt üle 80%.
Ei saanud kirjutamata jätta, teades et kodumaal on 10 kraadi ümber :)

Ahjaa, Heineken on millegipärast säästupurgis, 0,5L asemel on 0,49L. Või on hoopis ausalt ära kirjutatud, et tegelikult on vähem :)

Peagi basseini ujuma, sest rannas on kõrvetav päike ja toolid-varjud enamasti hõivatud. Hotellibasseinis on vabu kohti küll ja basseinivesi on oluliselt jahedam ja jahutab. Merevesi on õhuga umbes samas kraadis ja tulisoolane...






Konditsioneeri saaga jätk by Riikka

No ei ole mu meelest keeruline aru saada sellest, et konditsioneer ei tööta, et on vaja mehhaanikul üle vaadata ja vajadusel freooni lisada ja leket kontrollida.
Meile üritati selgeks teha, et kuna asume 8ndal korrusel, siis on kõik normaalne ja konditsioneer töötabki väiksemal võimsusel.
Ma ei mäleta enam mitmes kord, adminni juures käies öeldi, et mehhaanik läheb katusele kontrollima, milles asi... hmmm konditsioneerid asusid samal korrusel ukse taga :D
Lõpuks oli kõigest korralik siiber ees, sest toas oli kuumem kui õues, palusime toa vahetust, assaaa siis hakati alles sebima.
Esiteks pakuti samal korrusel, paar tuba eemal uut. OK lähme vaatame üle, koos hotelli töötajaga. Käsi konditsioneeri ette ja no mis sealt tuleb, samuti soe õhk... ei aitäh, ühest saunast teise ei kavatse kolida.
Aga meil oleks üks tuba veel pakkuda, küll teisel korrusel- oli teenindaja vastus. Tolleks hetkeks oli meil juba ükskõik, kas on mere vaade või mitte.
Läksime siis kolmandasse tuppa ja esimene asi, mida tundsime oli, KONDITSIONEER töötas :D
Jah võtame selle toa. Teenindaja siis ütles, et on olemas ka rõdu ja ookeani vaade, et tegelikult kõik soovid siis nüüd täidetud.
Minnes tagasi oma vanasse tuppa, oli mehhaanik ukse ees konditsioneere täitmas ja ülla-ülla, vanas toas hakkas ka kont jahedat õhku puhuma. No oli vaja seda jama enne, et konditsioneerid töötavad ja viga meis :D Aga jäime siiski uue toa peale, vähem kõndida, vaks vahe ikka kas 8s või teine korrus. Ahjaaaaa liftid töötasid ka vaid neljanda korruseni, edasi olid rikkis. Võite nüüd ette kujutada seda trenni 32 kraadises palavuses, pidevalt esimese korruse adminni vahet joosta :D Suveks saledaks aasta ette :D
Öösel sai näha taas äikesetormi, aga kuna teist kaamerat ei viitsinud välja võtta, siis pildimaterjali ei näita.
Selles basseinis, mis meie teise toa juurde jääb, on öösiti põhja valgustus, aga peaks neile vist hinnapakkumise tegema, sest valgustusel u pooled lambid ei põle. Kes viitsib lähemalt uurida, siis basseini põhjas peaks olema lill, mis värvi muudab.


Täna oli siis ka esimene hommikusöök hotellis. Ei saa kurta, suht suur valik on igale maitsele. Kohapeal praetakse muna just sulle sobivale konsistentsiks, salati saad ise kokku panna. Mega suured ja mahlased hernekasvud (kodus jõuab need reeglina enne ära süüa kui selliseks kasvavad). Ning muidugi ei saa ma kusagil süüa ilma, et sõbrad linnud ligi tuleks :D
 

Hommikusöögil avaneb järgmine vaade:



Praegu lõpetuseks:
Eesti Energia: Tere, Eesti Energia kuuleb.
Mina: Tere, mul üks faas ei tööta.
Eesti Energia: Pole muret, toome uue, Tai stiilis